Betoon on ehitusmaterjal, millega on lihtne töötada, sest see on väga „kuulekas“ ja sobib mitmesugusteks kodusteks töödeks ning aiatöödeks. Betoonist saab valmistada tara, aiapingi, aiatee, terrassi jne, ning seda saab ka värvida.
Betoneerimise alused
Betoon on tehislik ehitusmaterjal, mis koosneb kolmest põhiosast: täitematerjalist, tsemendist ja veest. Looduslikest täitematerjalidest kasutatakse jõe- või kaevanduskillustikku, s.o liivast killustikku, harvem purustatud kivi või kivisarnast kõva materjali.
Tehislikud täitematerjalid on: katlakivi, kõrgahjuräbu, perliit ja keramsiit. Oluline on, et täitematerjalidel oleks ligikaudu sama terasuurus, mis tagatakse sõelumisega.
Betooni sideaine on tsement. Tugevuse klassifikatsiooni järgi (suuremad arvud tähistavad paremat kvaliteeti) kasutatakse tsemendimärgiseid 300, 400 ja 500. Segamiseks võib kasutada nii ühisveevärgi vett kui ka jõe- ja järgvett, kuid ilma kemikaalideta, mis on tsemendile kahjulikud (kaltsiumi, magneesiumi, suhkru, mineraalveede sulfaatide sisaldus) ning pH-väärtusega mitte alla 6 ja mitte üle 8,5). Betoonile võib vajaduse korral lisada ka külmumisvastaseid aineid, kivinemise kiirendamiseks mõeldud aineid, värvimiseks ja sarnaseks otstarbeks. Külmumisvastased ained on kaltsiumkloriid ja Tricosal S III nime all tuntud aine. Need on ühtlasi ka kivinemise kiirendajad. Mõlemaid aineid võib kasutada ainult antud juhiste järgi, sest need mõjutavad betooni lõplikku tugevust ja kahjustavad betoonrauda. Nende ainete suurem kogus võib põhjustada betooni keemilist lagunemist. (Kaltsiumkloriidi kogus võib ilma armatuurita betoonis olla maksimaalselt 3% tsemendi kogusest ja armeeritud betoonis 1,5%). Kivinemist kiirendab aine Tricosal Normal.
Betooni värvimiseks võib kasutada oksiid- või mangaanvärve, mis on tsemendi keemiliste mõjude suhtes vastupidavad. Betooni ei ole sugugi vaja värvida kogu kihi ulatuses. Värvitakse ainult välimine, kattekiht.
Betooni valmistamiseks vajaliku materjali kogus sõltub betooni kvaliteedist. Alus- või täitematerjalina kasutatava betooni puhul sobib kvaliteet B 70. 1 m3 betooni jaoks on vaja 1,1–1,3 m3 lisamaterjali, 150 kg tsementi 400 ning umbes 130 liitrit vett. Raudbetoonkonstruktsioonide betooni kvaliteet peab olema vähemalt B 140. Selle betoonikvaliteedi puhul on samuti vaja 1,1–1,3 m3 kruusa, 210 kg tsementi ja 120 liitrit vett.
Enne betooni segamist tuleb täitematerjal sõeluda nii, et ühte partiisse lisataks ainult ühesuuruste teradega materjali. Sellele materjalile tuleb veel kuivas olekus lisada sõelutud tükivaba tsement ning enne vee lisamist tuleb segu vähemalt kolm korda labidaga läbi segada (kõige parem on seda segada mõnel terasplaadil või laudadel): kruusa ja tsemendi segu kahe korduva ümbertõstmise ajal labidaga tuleb väikese kõrguselt lisada vajalik kogus vett pihustiga ämbrist (et vesi ei peseks tsementi välja). Pärast segamise lõpetamist peab betooni niiskus olema võrdne pinnase niiskusega. (Tähelepanu! Näiliselt kuiv betoon niiskub veel ka ise!)
Lahtine ja läbimärg pinnas ning mustus kohast, kuhu soovime betooni kasutada, tuleb eemaldada, pinnad, mis puutuvad kokku betooniga, tuleb niisutada. Betooni ei tohi kõrgelt alla lasta ega visata. Kui see pannakse vormi, tuleb see korralikult tihendada. Kodusteks töödeks on parim käsitsi tihendamise meetod. Betoonitihendaja võib valmistada kandilisest või ümmargusest vardast, kaaluga 10-17 kg, käepideme pikkusega 1,2 m. Tihendamine peab olema pidev ja tuleb jälgida, et tihendamata osi ei jääks. Paksemaid betoonikihte tuleb tihendada umbes iga 20 cm järel. Plastilisemad betoonid, eriti raudbetoonkonstruktsioonide jaoks, võib tihendada ka nii, et rauast teritatud varrast läbimõõduga 20–30 mm torgatakse betooni seni, kuni pinnale tekib kipsitaoline viskoosne kiht.
Paigaldatud betoon peab vähemalt kaks päeva olema pidevalt niiske ning seepärast tuleb seda aeg-ajalt veega kasta või katta niiske kattega. Betoon tuleb kaitsta ilmastiku, põrutuste, tugeva päikese, tuule ja mitmesuguste keemiliste mõjude eest. Kõik need mõjurid on kahjulikud betooni kivinemisprotsessile ning seeläbi ka betooni tugevusele.
Värvilise betooni valmistamine
Värvilise betooni valmistamisel lisatakse betoonile vastavaid pigmente ja värvimaterjale.
Millest - kui palju?
Värvide lisamisega väheneb igal juhul betooni tugevus ja seepärast tuleb olla ettevaatlik ning värvi lisada vaid mõõdukalt. Lisatav värv ei tohi mingil juhul ületada 10% tsemendi massiosast. Sageli saadav toon sõltub lisatud värvi kogusest (nt 6% raudoksiidkollase lisamisel saadakse tugev kollane toon ja 2% lisamisel saadakse kreemikas värv). Mitme tooni segamisel võib saada ka uusi variante. Nii näiteks saadakse 4% raudoksiidpunase ja 4% raudoksiidkollase lisamisel tugev punane, telliskivitoon. Raudoksiidkollase ja kroomoksiidrohelise toonide segamisel saadakse väga kena roheline varjund. Kui kroomoksiidrohelise asemel segada ultramariini, on betoon türkiissinine. Väikese koguse musta lisamisel muutuvad kõik toonid teataval määral rahulikumaks.
Betoonile lisatav värvaine peab omama head kattevõimet ja värvimisvõimet (et väikese värvikoguse lisamisel saadakse ühtlane toon). Parimad on orgaanilised ja mõned sünteetilised pigmendid. Mõned koguselised andmed: ühe tsemendikoti kohta on vaja 1,5-4,5 kg värvainet. Lisades 1 kg värvainet tsemendile kattekihi jaoks paksusega 1 musta värvi (nt kõnnitee jaoks), saadakse värvbetoon, millega saab katta umbes 1m2 pinda.
Kõige sagedamini kasutatavad värvid
Bauxiitpunane on jahvatis, mis sisaldab umbes 20% raudoksiidi. Selle värvi vastupidavus ilmastiku, valguse ja temperatuuri suhtes on samaväärne rauaminiumiga, kuid selle värvimisvõime on väiksem.
Koobaltsinine on kunstlik anorgaaniline värvaine, mis sisaldab koobalti- ja alumiiniumoksiidi. Selle värvi heledam toon on tsellinisinine, mis sisaldab tinaoksiidi. Väikese katvusvõime ja värvaine mõju tõttu tuleb seda betoonile lisada suuremates kogustes, mis võib põhjustada pragusid. Seda võib segada värvidesse, mis on vastupidavad ilmastikuoludele, valgusele ja temperatuurile ning seostuvad tsemendiga.
Roheline kroomoksiid on kunstlik anorgaaniline värvaine. See on vastupidav valgusele, ilmastikumõjudele, temperatuurile, hapetele ja alustele. Seda saab kasutada koos tsemendilise sideainega ning segada kõigi pigmentidega. Sellel on suurepärane katvus- ja värvimisvõime.
Mangaanpruun on tehislik anorgaaniline värvipigment, mis sisaldab 20% mangaanoksiidi. See on valgus- ja ilmastikukindel ning seda võib kasutada kõigi sideainetega, kuid väävlit sisaldavate pigmentidega segamisel saadakse must toon.
Mangaanmust on loodusliku anorgaanilise aine (maa-mee) jahvatatud pigment, mis sisaldab raua- ja mangaanoksiidi. See on vastupidav lubjale ja tsemendile, nõrkadele hapetele, valgusele ja ilmastikumõjudele. Sellel on suurepärane kattevõime ning see talub hästi ka temperatuurimõjusid.
Ookerkollane on looduslik anorgaaniline värv. Selle värvi toon ulatub helekollasest kuni pruunini ja seda valmistatakse paljudes varjundites. See sisaldab rauaoksiidi hüdraati (Fe203 - Н2О) ja mangaani. Rauaoksiid annab sellele punaka, mangaan pruunika tooni. See on valgus- ja ilmastikukindel, kuid halvasti happe- ja temperatuurikindel.
Smaragdroheline (Guignet’ –– roheline) on kroomoksiidi hüdraat. Toonilt on see veidi tulisem kui kroomoksiid ning selle temperatuurikindlus on suurem.
Hispaania punane on looduslik anorgaaniline värvipigment, mida saadakse hematiidi (punase rauamaagi) lagunemisel. See sisaldab 80-90% raudoksiidi. Sellel on suurepärane katvus- ja värvimisvõime, see on valguskindel, ilmastikukindel, temperatuurikindel ning seda saab segada kõigi sideainetega.
Ultramariinsinine on kunstlik anorgaaniline värvaine, mis sisaldab naatriumi- ja alumiiniumsilikaati ning väävlit. See on valgus- ja kuumuskindel, kuid ei ole ilmastikukindel, რადგან õhus olevad suitsugaasid seda kahjustavad. Seda ei tohi segada pigmente sisaldavate värvainetega, mis sisaldavad pliid, vaske, koobaltit ja rauda. Seda võib segada materjalidega, mis seonduvad veeklaasi, lubja või tsemendiga. Pindadel tekitab see mõnikord plekke. Tsemendimördi värvimiseks võib kasutada ainult puhast ultramariini.
Ultramarroheline. Ultramariinsinine on tootmisprotsessi esimeses etapis roheka tooniga ja sellisel kujul seda ka müüakse. Ultramarrohelise omadused on ligikaudu samad kui sinisel, kuid selle värvimisvõime ja valguskindlus on väiksemad.
Umbra (sametpruun) on looduslik anorgaaniline värvaine, mis sisaldab raua- ja mangaanoksiidi. See on ainus pruun muldvärv. See on vastupidav ilmastikumõjudele ja valgusele ning tal on keskmine temperatuuritaluvus. Seda võib segada kõigi sideainete ja pigmentidega.
Raudne minium (punane raudoksiid, raudpüriit) on looduslik anorgaaniline pigment, mis sisaldab 75% raudoksiidi (Fe203). See on muldpigment, kuid seda saab ka rauamaagi ja savi põletamisel. See on vastupidav ilmastikumõjudele, valgusele, temperatuurile ja nõrkadele hapetele. Seda kasutatakse sageli ja selle kattevõime on suurepärane.
Must raudoksiid on sünteetiline anorgaaniline aine, mis sisaldab ferro- (raudoksiidi) (Fe304). Seda saab kasutada tsemendise sideainega värvides; see on vastupidav ilmastikumõjudele, valgusele, temperatuurile ja nõrkade hapete toimele. Sellel on sinakasmust värv ja hea kattevõime.
Kollane raudoksiid (Marsi kollane, oksiidooker jm) on ookrimaise värvi kunstlik tootmine. Nende omadused on identsed.
Betooni valmistamisel on väga oluline, et värv seguneks võimalikult hästi ning ka juhul, kui seda kantakse peale ainult viimases kihis, et see kantaks kohe aluskihile ja tihendataks. Tähtis on samuti, et raketis määritaks parafiiniõliga, et seda oleks kergem eemaldada. Kõnniteeplaatide valmistamiseks saab suurepärase šablooni teha mitme alumiiniumriba abil, mis on painutatud L-tähe kujuliseks, laiusega 10 cm, paksusega 1-2 mm ning kindla pikkusega, mida soovitud kujul saab naeltega kinnitada mingi laudisest alusplaadi külge.
Tuleb tähelepanu pöörata sellele, et värvitoon on pärast kuivamist palju heledam, mistõttu on soovitatav esmalt teha tooninäidis.
Betoonist tara
Dekoratiivne aed valmistatakse betoonelementidest, mis paigaldatakse kahe telliserivi alusele ja telliskivist postide vahele. Elemendid valmistatakse mallides. Malli alus ja raam tehakse hööveldatud laudadest. Kaks diagonaalselt vastas olevat malli serva kinnitatakse omavahel kiilult, vajaduse korral naelte või poltidega; kolmas kinnitatakse hingedega ning neljandasse tuleb paigaldada kaks rõngaskandiga polti üksteise alla (joon. 1, 1 osa). Keskmisesse puuplokki ja puidust sisetükkide alumisse ossa (4 tükki L-kujulisi) tuleb paigaldada puidust tüüblid ning alumisse laudpaneeli tuleb puurida vastavad avad tüüblite kokkupanekuks: betoonelementide valmistamisel tuleb kõigepealt asetada puidust sisetükid oma kohtadele, sulgeda mall ja kinnitada see tihvtiga (puidust tüübliga), mis asetatakse poltide rõngaskandesse. Seejärel tuleb mall täita betooniga, mis on segatud peenest kruusast ja tsemendist marki 300. Kui betoon on poolenisti kivinenud, tuleb mall lahti võtta, sisetükid eemaldada ja jätkata järgmise elemendi valmistamist.
Kui oleme valmistanud juba piisava arvu betoonelemente, võime alustada aia ehitamist. Asetame võimaluse korral betoonalusele või kivist alusele kaks rida telliseid ja >>tõstame üles<< sambad.
JOONIS 1
Betoonelemendid tuleb asetada tsemendimörti, et need paremini seoksid ja oleksid tugevamad. Piirde suurema tugevuse saavutamiseks tuleb betoonelemendid “siduda” tellispostide külge. Elementide rea kohale tuleb postidesse lüüa U-kujuliseks painutatud tugeva traadi tükid ja need elementide rea kohal traadiga kokku siduda. Sel viisil tagatakse piisav tugevus (joon. 1, 2. osa).
Müürimise käigus tuleb juba alates teisest reast kasutada vesiloodi ja loodnööri, sest ebaühtlaselt müüritud tara jätab väga kehva esteetilise mulje, kujutab endast potentsiaalset õnnetusohtu ja selle kasutusiga on lühem.
Elementide vahelised vuugid tuleb täita vastandvärvi mördiga ja hoolikalt tasandada. Kui saavutatakse sobiv kõrgus, tuleb elementide ja sammaste ülaosa katta betoonplaatidega. Betoonplaatide paigaldamisel ei tohi tsemendimörti kokku hoida, sest vastasel juhul võivad plaadid kergesti maha kukkuda.
Betoonist dekoratiivtara on pikaealine ja kaunis. Loomulikult saab valmistada ka teistsuguse kujuga elemente, kui teha vastavad šabloonid. Tara dekoratiivset efekti saab suurendada ronitaimedega.