Korteri täieliku sisustamise hulka kuulub ka kütte tagamine. Keskküte on kõige moodsam ja soodsaim lahendus. Kui korteris on selline küte, jääb meil vaid torustiku ja küttekehade hooldus. Ja veel midagi - radiaatorite kohal olevate seinte kaitsmine põlenud tolmust tekkinud mustade plekkide eest.
Küttevajaduse arvutamiseks ei piisa kütuse soojussisalduse teadmisest, sest see arvutus sõltub ka paljudest teistest teguritest, nagu näiteks tuulte suund, seinte soojustusvõime jms. Arvutus on keerukas (ega anna kõige täpsemat tulemust), seepärast on tabelis esitatud vajalikku soojust puudutavad informatiivsed andmed. Tuleb veel teada, et tahkete kütuste kasutamisel on soojuskadu 20–50%, ning elektrienergia, vedelkütuste ja gaasi kasutamisel 10 20%.
Antud andmete põhjal saab hinnata ka eri pindala ja asukohaga ruumide kütmiseks vajalikku soojushulka.
Küttmine gaasiga
Kuigi gaasiküte on kaasaegne ja odav, esineb gaasiseadmete käsitsemisel ja nende paigaldamisel siiski palju ohte. Loomulikult ainult siis, kui neid ohte piisavalt ei tunta või suhtutakse nendesse hooletult. On hästi teada, et vigastuste arv ei ole suurim teedel ja tehastes, vaid just kodumajapidamistes. Nendest õnnetustest tekib enamik gaasi ja gaasiseadmete asjatundmatu kasutamise tõttu. Gaasi puhul ei ole „tee ise“ reegel mitte ainult ebasoovitav, vaid enamikul juhtudel ka rangelt keelatud! See keeld ei tähenda siiski, et kodune meistrimees ei tohi selle „tabu“ vastu üldse huvi tunda. Vastupidi, soovitatav on isegi, et ta tunneks ka seda valdkonda, kus on vajalik teatav erialane pädevus. Nii oskab ta olemasolevaid ohte lihtsamini hinnata ja otsustada, kui kaugele ta tohib ise gaasipaigaldist parandada ja hooldada.
Gaasi kerge purustav toime ületab elektrivoolu toime mitmekordselt, kuid gaas ei ole siiski nii salakaval, sest ohtu sellest märgatakse kergemini ja kiiremini. Tänapäeval kasutatakse kolme liiki gaasi: linnavõrgugaas ehk linnagaas või valgustusgaas, gaas, mida saadakse maapõuest ja juhitakse torustike kaudu tarbijani, maagaas, ning lõpuks propaan-butaan, mida transporditakse terassilindrites ja mida lühendatult nimetatakse РВ–gaasiks
Nende gaaside peamised omadused on toodud järgmises tabelis:
Gaas Õhu suhteline erikaal Kütteväärtus
(0 - 1) kilokalorit/m3
Linnagaas 0,64 3600 - 4000
Maagaas 0,62 9000 - 9900
РВ - gaas 1,89 27000 - 29300
Kõige tähtsam on järgida järgmisi juhiseid: kui tunneme gaasi lõhna, on RANGELT KEELATUD lülitada sisse elektrivalgustus, süüdata tuld, minna ruumi jalatsitega, millel on metallist naelad, ühendada või lahti ühendada pistikut, lülitada sisse ventilaator! PB-gaasi terasballoone on keelatud kasutada või ladustada ruumides, mis asuvad maapinnast allpool või uste ja akende kõrval, sest gaasi ei ole hiljem võimalik, kuna see on õhust raskem, ka õhutamise teel eemaldada. Kui on kahtlus, et gaas on kusagilt lekkima hakanud, tuleb jalanõud ära võtta ja siseneda ruumi, ettevaatlikult ja aeglaselt avada uksed ja aknad.
Gaasiühendused, kummivoolik ja PB-gaasi ühendused ning ventiilide töökindlus tuleb süstemaatiliselt üle kontrollida. Ükski neist osadest ei tohi gaasi lekkida. Lekke kontrollimine leegiga on ELUOHTLIK ja seetõttu KEELATUD! Kontrolli saame teha nii, et määrime kahtlased kohad tugevalt seebitatud veega. Kui tekivad mullid, on see kindel märk, et see osa lekib gaasi.
Eriti oluline on, et meie gaasipliit oleks alati puhas. Põlenud mustus rikub lisaks pliidi välimusele ka gaasi põlemist ning võib isegi põhjustada leegi kustumise ja lõhesid gaasivarustuses. Gaasipliidi tähtsaim osa on põleti ehk »toru«. Toru on tegelikult üks Bunseni lamp, mis toimib nii, et laseb gaasi läbi väikese düüsi, kuigi gaasirõhk on vaid veidi suurem kui ümbritsev õhurõhk. Väikese düüsiläbimõõdu tõttu siseneb gaas suure kiirusega segistisse, mille külgedel on mitu ava. Gaasivoolu suure kiiruse tõttu imetakse sisse ümbritsev õhk, niinimetatud primaarõhk. (joon. 1, vasak pool).
JOONIS 1
Toru pea avade kaudu voolab seega juba gaasi ja õhu segu ning siin imetakse uuesti sisse keskkonnast pärit (nüüd juba sekundaarne) õhk. Selle topeltsegunemise tõttu tekib tahmavaba Bunseni leek. Leek põleb sinaka värvusega, andes peaaegu üldse mitte valgust, ning selle südamik on selgelt rohelist värvi. Kui segus on palju õhku, siis põlemine on ebapüsiv, tekib tahma ja leegi värvus on kollakas. Kui segus on palju gaasi ja väljavoolukiirus suur, siis väljub gaas vabasse ruumi kiiremini, kui ta jõuab põleda, ning see „rebib“ ennast torupeast lahti ja leek kustub. See on väga ohtlik olukord, sest hoolimata sellest, et leek on kustunud, väljub gaas endiselt. Kuid mitte vähem ohtlik ei ole ka olukord, kui liiga väikese väljavoolukiiruse tõttu tekib leegi tagasipöördumine segistisse ning seal põleb see praksumise ja väikeste plahvatustega (joon. 1, parempoolne osa). Gaasi liiga suure väljavoolukiiruse põhjuseks võib olla düüsi laienemine või suurenenud rõhk, liiga väikese kiiruse põhjuseks aga düüsi ummistumine või vähenenud rõhk. Rõhu reguleerimine toimub reduktsioonventiili abil ja see töö tuleb usaldada spetsialistile. Laienenud düüsi vahetab samuti välja ainult spetsialist. Ummistunud düüsi võib ja tohib puhastada pehme (vask)traadiga läbistades. Seejuures tuleb jälgida, et düüsi ava, mille läbimõõt on vaid mõni sajandik millimeetrit, ei laieneks. Torus paiknevad kaks düüsi. Ülemine düüs on ette nähtud normaalseks töötamiseks, alumine vähendatud leegi jaoks. Gaasi juurdevool võrgust düüsini toimub koonilise ventiili kaudu (joon. 2, ülemine osa).
Põleti alumisel osal asub leegi reguleerimise kruvi. Sellega saame teataval määral reguleerida vahemaad põleti ja nõu alumise osa vahel, kuid tuleb tähele panna, et põleti asendi muutmisel muutub ka ventiilikorpuse ja põleti vastastikune asend, mis mõjutab märgatavalt segisti injektsiooni-imemisefekti. Põlemisresti üles tõstes saab põleti hõlpsasti üles nihutada ja välja võtta. Ummistunud põleti osad, rest ja kaas, võib tugeva harjaga tahmast ja kõrbenud toidujääkidest puhastada. Pärast osade puhastamist tuleb need korralikult pesuvahendiga pesta ja alles pärast täielikku kuivamist oma kohale tagasi panna (joon. 2, keskel).
Talvel saab köögi kütmise lahendada pliidileegiga. See on vaid näiliselt soodne ja ökonoomne. Nimelt tekib ühe kuupmeetri gaasi põlemisel ruumis veeauru kujul 600 grammi vett. See vesi kondenseerub mööblile, voolab sellel alla ja määrib seda ning on tervisele kahjulik. Lisaks sellele kulub ruumis kiiresti õhk ja seeläbi ka hapnik. Hapnikupuudus võib väiksemal määral põhjustada peavalu ja kerget mürgistust, kuid sageli juhtub ka seda, et vähenenud hapnikusisaldus ei ole põlemiseks piisav, leek kustub ja gaasi väljavoolamine jätkub.
PILT 2
Sellistel juhtudel on ruumis viibivad inimesed mürgistusohtlikud. Kui ruumis kedagi ei ole, võib sisselülitamisel ja elektrivalgustuse rakendamisel kogu hoone plahvatada. Seetõttu tuleb korterist lahkudes eriti tähelepanelikult hoolitseda selle eest, et gaasivarustus oleks tingimata suletud. Tuleb mainida, et suuremate gaasiseadmete puhul kasutatakse nn puhta gaasi põleteid. Erinevalt Bunseni põletitest ei toimu neil esmast segunemist õhuga ja seepärast on nende leek kollakas.
Konvektsioonkuumutamine
Kütmiseks kasutatakse sageli gaasi. Kahjuks on infrapunaküttekehad väga problemaatilised ja seetõttu soovitame neid vähem, seevastu soovitame konvektsioonilist kütmist. (Konvektsioon – sooja õhu liikumine). Selle gaasiküttekeha eelis seisneb selles, et põlemiseks vajalik õhk ja põlemisproduktid juhitakse väljast sisse ning põlenud gaasid viiakse ruumist välja. Seega ei ole ahju jaoks vaja korstnat, vaid vajalik on üks vaba ruumi sein, millel on kokkupuude välisõhuga, sest konvektorit saab paigaldada ainult sellisele seinale.
Gaaskonvektoris tekkiv soojus antakse ümbritsevale õhule edasi ahjukesta mehhanismi kaudu ning õhk liigub soojuse mõjul ringikujuliselt. Kõige sobivam on konvektor paigaldada akna alla, sest just selles kohas siseneb külm õhk ruumi ja seetõttu on kütteeffekt suurim. Konvektori otsene soojusmõju kiirguse kaudu on suhteliselt väike.
Gaaskonvektori põlemiskamber on täielikult suletud (see tähendab, et see ei sõltu ruumiõhust); vajalik põlemisõhk saadakse väljast ning põlemisproduktid väljuvad topelttoru kaudu vabasse õhku. Tagasivool on võimatu, sest suitsugaasid väljuvad ja õhk siseneb sama rõhu all, s.o. protsess toimub samas rõhuruumis. Nii on juba ette tagatud hea tõmme koos põlemisproduktide soojusega (joon. 2, all paremal).
Gaaskonvektori ventiili saab reguleerida ning seade on varustatud nn gaasipuuduse kaitsega, liblikpõleti ja süütena leegi kaitsega. Gaaskonvektori ümbrise ülemises osas on tavaliselt ava. Konvektori kasutegur on väga soodne ja ulatub umbes 80 - 85% ning seetõttu saab seda kasutada ka suuremate ruumide kütmiseks (30-40 m2). Ühte ruumi võib vajaduse korral paigaldada ka mitu konvektorit. Uute asumite hoonete plokk- või paneelelementides tehakse konvektori ava juba nende elementide valmistamisel. Ka see osutab, et konvektoriga kütmine on tänapäevane küttelahendus.
Konvektori paigaldamise eeltingimuseks on vastav ehitusluba ning paigaldust võib teha ainult selleks kvalifitseeritud ettevõte või meister.
Peame ka ütlema, et gaasiküte kulutab ruumi hapnikku liigselt. Kui korralik ventilatsioon ei ole tagatud, siis hapnikupuuduse tõttu kustub leek ning mürgine gaas hakkab edasi ruumi väljuma. (Uuematel aparaatidel on juba paigaldatud reguleerventiilid, mis leegi kustumisel sulgevad gaasivarustuse.)
Kindlasti pakub elektrienergiaga kütmine suurimat mugavust, kuid on ka kõige kallim. Elektrilisi kütteelemente pingega 220 V ja võimsusega 0,5 kuni 10 kW võib kasutada ainult rangelt eeskirjade kohaselt. Nende seadmete paigaldamine ja hooldus on eranditult spetsialistide töö. Kuigi moodsad kütmismeetodid leiavad üha enam kasutust, kasutatakse kodumajapidamistes endiselt kõige enam tavapärast ahikütet. Siia kuuluvad ka kütteõliahjud, sest need erinevad kivisöeahjudest ainult selle poolest, et neid köetakse harvem ja teisel viisil.
Säästlikuks kütmiseks on vaja teada üksikute kütuste kütteväärtust, vajalikku õhuhulka põlemiseks ning vajalikku ruumi kütuse ladustamiseks. Nende näitajate kohta annab andmeid meie järgmine tabel. Nende andmete analüüsimisel võib järeldada ka seda, et »kallis kütus on odavam«.
